Kuidas hormoonid mõjutavad kiilaspäisust ja juuste tervist?

Hormoonid on meie kehas ühed olulisemad ained. Need on olemas kõigis meist, mõnel väiksemas, teisel jälle veidi suuremas koguses. Nad kontrollivad ja reguleerivad kõiki elutähtsaid funktsioone, nagu ainevahetust, hingamist, kasvu, paljunemist, und jne., ning mõjutavad muuhulgas ka juukseid ja kiilaspäisust.

Juukseid mõjutavad nii meessuguhormoonid kui ka naissuguhormoonid, mis esinevad mõlemast soost inimeste kehas. Meessuguhormoonid, tuntud kui androgeenid – kõige tuntum neist on testosteroon – stimuleerivad juuste kasvu nii peanahal kui ka teistel kehaosadel, näiteks näol, seljal või rinnal. Juuksed ja karvad on tavaliselt tumedad, tugevad ja pikad. Samas põhjustavad androgeenid ka kiilaspäisust. Meestel, kes on kalduvad alopeetsiale, muundub testosteroon dihüdrotestosterooniks ehk DHT-ks. DHT seondub juuksefolliikulite rakkudega, muudab nende kasvutsüklit ja tapab lõpuks folliikuli. See kiilaspäisuse vorm on pöördumatu, kuid teatud ravimitega saab seda varajases staadiumis veidi aeglustada. See ilmneb meestel pärast puberteeti, kui testosterooni tase veidi langeb.

Androgeenhormoonid mõjutavad ka naiste juukseid. Neid toodavad munasarjad ja neerupealised, kuid palju väiksemates kogustes kui meestel. Võib juhtuda, et sugunäärmed hakkavad tootma liiga palju testosterooni; sellisel juhul võib naistel tekkida hirsutism – liigne karvakasv kehal, eriti kohtades, kus naistel tavaliselt karvu ei ole, näiteks rinnal, seljal, kõhul ja näol. Liigne testosterooni tase võib samuti põhjustada kiilaspäisust, mida nimetatakse androgeenseks alopeetsiaks. Kui karvad ilmuvad äkki, võib põhjuseks olla kasvaja, mistõttu on vaja koheselt pöörduda arsti poole.

Mõlema soo esindajatel hakkab umbes neljakümnendaks eluaastaks androgeenide tase kehas langema, mis põhjustab juuste muutumist õhemaks ja hõredamaks.

Erinevalt androgeenidest aeglustavad östrogeenid, naissuguhormoonid, karvakasvu ja muudavad karvad õhemaks ja lühemaks, mistõttu on naistel keskmiselt vähem kehakarvu kui meestel. Östrogeeni taseme muutused, näiteks menopausi ajal või raseduse ja sünnituse järel, mõjutavad ka juukseid. Juuste tekstuur, kuju ja kasvukiirus võivad muutuda. Mõnel naisel võivad juuksed kaotada volüümi, teistel võivad lokid muutuda sirgeks ja vastupidi. Kui naisel on geneetiline eelsoodumus, võivad sellised hormonaalsed muutused põhjustada juuste kiiret väljalangemist. Vastupidine toimub raseduse ajal – östrogeeni ja progesterooni tase on kõrge, mistõttu siseneb kasvufaasi rohkem juukseid kui tavaliselt, ja rasedatel on seetõttu kõige kaunimad ja tihedamad juuksed, mis aga pärast sünnitust võivad äkitselt välja langeda. See muutus on ajutine, sest hormonaalne tasakaal taastub peagi.

Sarnane protsess toimub ka rasestumisvastaste tablettide võtmise ajal. Keha tõlgendab ovulatsiooni puudumist rasedusena ja juuksed kasvavad kiiremini, kuid tablettide võtmise lõpetamisel märkavad paljud naised juuste suurenenud väljalangemist.

Juuste tervist ei mõjuta ainult suguhormoonid; nagu on näidanud uuemad uuringud, on oluline ka kilpnäärme õige talitlus ja seega T3 ja T4 hormoonide taseme optimaalne reguleerimine.

Kilpnääre on liblikakujuline nääre, mis asub kaelal veidi kõri all ja ümbritseb hingetoru. Selle ainus ülesanne on toota hormoone, mis reguleerivad keha energia taset ja kõigi rakkude taastootmist. Uuemate uuringute kohaselt mõjutavad kaks kilpnäärmehormooni, T3 ja T4, otseselt juukseid. Kui nende tase on liiga kõrge või liiga madal, muutuvad juuksed hapraks, murduvad kergesti, on õhukesed, tuhmuvad ja langevad kiiresti välja.

Kuna need uuringud on üsna uued, ei määra arstid veel ravimeid kilpnäärme talitluse korrigeerimiseks, kui meil on õhukesed ja haprad juuksed, kuigi see võib olla üks sümptomitest. Täpse diagnoosi saamiseks on vajalik vereanalüüs.

Ilusad juuksed mõjutavad pigem meie enesehinnangut kui tervist, kuid me ei tohi unustada, et igasuguste ootamatute muutuste korral juuste ja kehakarvade kasvus peaksime pöörduma oma arsti poole, sest mõned muutused võivad olla tõsisemad, kui arvame.